Schliengeni lahing
Schliengeni lahing oli 24. oktoobril 1796 Esimese koalitsiooni sõja Reini sõjakäigu ajal aset leidnud lahing ertshertsog Karli (Habsburgid/Austria) ja Jean Moreau (Prantsusmaa) vägede vahel. Lahing toimus tänapäeva Baden-Württembergi liidumaal Schliengeni küla ümber ja lõppes Habsburgide võiduga.
Eellugu
[muuda | muuda lähteteksti]1796. aasta augustis-septembris saavutas ertshertsog Karl võidud Jean-Babtiste Jourdani armee üle, pärast mida liikus ta oma armeega Lõuna-Saksamaale, kus astus Moreau vastu. 18. septembril hõivas Franz Petrasch Kehli ning takistas Moreau taganemisteed üle Reini jõe.[1]
19. oktoobril kohtusid osapooled Emmendingeni lahingus, kust Karl võitjana välja tuli. Moreau taganes ligi 50 km edela pool asuva Schliengeni küla juurde, kus moodustas uue kaitseliini. Parem tiib Pierre Marie Barthélemy Ferino juhatusel paiknes Kanderni ja Sitzenkirchi külade ümber. Vasak tiib Louis Desaix all võttis positsioonid üles Steinstadti juures.[2] Armee tsenter hõivas Schliengeni küla. Tervet rinnet toestas ka Kanderi jõgi. Moreau paigutas enda vägede ette ka väiksema jalaväeüksuse.[3]
Karl otsustas rünnata Moreau paremat tiiba. Ta jaotas oma armee nelja kolonni. Emigreerunud Condé prints Louis Josephi Prantsuse korpus hoidis koos Karl Aloys zu Fürstenbergi vägedega kinni Prantsuse vasakut tiiba.[3] Kolmas kolonn Maximilian Anton Karl Baillet de Latouri juhatusel ning neljas kolonn Friedrich Joseph von Nauendorfi juhatusel ründasid Prantsuse paremat tiiba. Nauendorf jagas oma kolonni võiksemateks salkadeks ning ründas Kanderni mitmelt poolt.[3]
Lahing
[muuda | muuda lähteteksti]Austria paremal tiival korraldas Louis Josephi pojapoeg Enghieni hertsog täägirünnaku Steinstadti vastu. Hertsogi sõdurid hoidsid raske pommitamise all küla päeva lõpuni. Nii Louis Joseph, Louis Antoine kui Berry hertsog Charles Ferdinand oleksid kahurikuulist surma saanud.[4] Fürstenbergi kolonn hõivas Schliengeni ees künka, mida ta samuti päeva lõpuni hoidis.[5] Latouri kolonn marssis ööl enne 24. oktoobrit Feldbergini, seal jagas ta oma väed kaheks. Parempoolne salk ründas Ferino vägesid 6 km kirde pool. Vasakpoolne salk hõivas Egenneni ning Eckenheimi.[5]
Nauendorfi kolonn marssis samuti terve öö ning peale Felbergi jõudmist liikus ta 6 km ida pool asuva Bürgelni lossi juurde. Edasi pöras Nauendorf läände, kuigi tema vägede liikumist raskendas mudane pinnas. Kell 14 asus Nauendorf Kanderni ja Sitzenkirchi juures rünnakule. Tema ja Ferino sõdurite vahel puhkes välja verine võitlus. Ferino sõdurite võitlus avaldas Moreaule väga muljet.[6] Lõpuks hõivas Nauendorfi Kanderni ning teavites sellest Latouri.[4] Lahingu lõpus tabas lahinguvälja tugev vihmasadu, mille tõttu võitlus lõppes. Karl asus järgmise päeva võitlusteks ettevalmistusi tegema, kuid Moreau, nähes enda positsiooni lootusetust, taganes samal ööl Hüningenini.[7] 3. novembril ületasid Moreau väed Reini ning naasid Prantsusmaa territooriumile.[8]
Kaotused
[muuda | muuda lähteteksti]Ertshertsog Karli armeest osales lahingus umbes 24 000 meest. Võitluses hukkus surnute ja haavatutena ligi 800 meest. Moreaul oli 32 000 meest, kuid kaotas 1200 meest.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kasutatud kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- The Annual Register: World Events .... 1796. 1813.
- Graham, Thomas. The History of the Campaign of 1796 in Germany and Italy. 1797.
- Philippart, John. Memoirs, &c. &c. of General Moreau. 1814.
- Smith, Digby. Napoleonic Wars Data Book. 1999.