Mine sisu juurde

Saksa mark

Allikas: Vikipeedia
1 DEM kuldmünt 2001. aastast

Saksa mark (saksa keeles Deutsche Mark) oli Saksamaa rahaühik, tähis olenevalt situatsioonist kas DM või DEM.

Saksa mark võeti riigimarga asemel kasutusele kolmes Lääne-Saksamaa (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) okupatsioonitsoonis 21. juunil 1948. Pärast majandus-, valuuta- ja sotsiaalliidu rakendumist Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vahel 1. juulil 1990 sai Saksa mark seaduslikuks maksevahendiks Ida-Saksamaal, vahetades välja Saksa DV marga.

Kuna 1923. aasta hüperinflatsiooni peeti üheks natsionaalsotsialismi tekke peapõhjuseks, sai sõjajärgse Bundesbanki üheks põhieesmärgiks inflatsiooni madala hoidmise, mistõttu marga inflatsioon tavaliselt püsis alla 5%.

Euro võeti käibele 1. jaanuaril 1999 virtuaalselt ja 1. jaanuaril 2002 reaalselt kursiga 1 euro (€) = 1,95583 DEM.

1965. aastal oli Saksa mark maailmas neljas reservvaluuta (osatähtsus 0,17%) USA dollari, Suurbritannia naelsterlingi ja Prantsuse frangi järel. 1970. aastatel hakkas marga osatähtsus aga kiiresti kasvama ja euro kasutuselevõtu ajaks oli mark teine reservvaluuta (13,8%).

Saksa marga paberraha toodeti kolmes seerias. Esimene seeria tuli käibele 1948. aastal ja pangatähed meenutasid USA dollarit. 1948. aastal võeti käibele paberrahad väärtustega 5 ja 10 penni ning 1/2, 1, 2, 5, 10, 20, 50 ja 100 marka. 1949. aastal vahetati välja 5- ja 10-pennised ning 1/2-margased paberrahad 5-,10- ja 50-penniste müntidega. 1950 vahetati välja ka 1- ja 2-margased kupüürid samaväärtuseliste müntidega. Viimastena kadusid seeria rahatähtedena käibelt 5- ja 10-margased 31. juulil 1966.

Teine seeria tuli käibele 19601965 ja pangatähtedel olid kujutatud saksa kunstnike maalid, peamiselt inimestest, lisandusid 500- ja 1000-margased rahatähed. Seeria muutus kehtetuks 30. juunil 1995.

Paralleelselt teise seeriaga trükiti aastatel 1963–1974 ka reservseeria, mis tuli käiku lasta juhul, kui idablokk peaks püüdma Lääne-Saksamaa majandust halvata massiliselt teise seeria rahatähti võltsides. Seeria koosnes 10-, 20-, 50- ja 100-margastest rahatähtedest, kokku trükiti 670 miljonit rahatähte koguväärtusega 25 miljardit marka, millest 15 miljardit hoiti Cochemis Rheinland-Pfalzis Deutsche Bundesbanki maa-aluses punkris, ülejäänud 10 miljardit oli Frankfurdis Bundesbanki varakambris. Lääne-Berliini jaoks trükiti eraldi reservseeria (115 miljonit rahatähte, 4 miljardit marka), millele lisandus ka 5-margane.

Kolmas seeria tuli käibele 19912000 ja pangatähtedel oli kujutatud kuulsaid sakslasi, lisandus 200-margane. 1970. aastatel said ringluses ülekaalu 5-margased mündid; sama väärtusega kupüürid säilisid, kuid olid eriti harva saadaval.

Kolmanda seeria rahatähed käibisid kaheksa kupüürina:

Üks mark jagunes 100 penniks (Pfennig).

  • 1 penn: läbimõõt 16,5 mm, randi paksus 1,38 mm, kaal 2 g, teras vasekattega, sile rant, esiküljel "1 pfennig", münditähis ja kaks viljapead, tagaküljel "Bank Deutscher Länder" (19481949); "Bundesrepublik Deutschland" (19501996), tammeistik ja aastaarv.
  • 2 penni (kaks varianti):
    1. variant: läbimõõt 19,25 mm, randi paksus 1,52 mm, kaal 3,25 g, vask, sile rant, esiküljel "2 pfennig", münditähis ja kaks viljapead, tagaküljel "Bundesrepublik Deutschland" (1950–1967/1969), tammeistik ja aastaarv.
    2. variant: läbimõõt 19,25 mm, randi paksus 1,52 mm, kaal 2,9 g, teras vasekattega, sile rant, esiküljel "2 pfennig", münditähis ja kaks viljapead, tagaküljel "Bundesrepublik Deutschland" (1968–1996), tammeistik ja aastaarv.
  • 5 penni: läbimõõt 18,5 mm, randi paksus 1,7 mm, kaal 3 g, teras messingkattega, sile rant, esiküljel "5 pfennig", münditähis ja kaks viljapead, tagaküljel "Bank Deutscher Länder" (1949); "Bundesrepublik Deutschland" (1950–1996), tammeistik ja aastaarv.
  • 10 penni: läbimõõt 21,5 mm, randi paksus 1,7 mm, kaal 4 g, teras messingkattega, sile rant, esiküljel "10 pfennig", münditähis ja kaks viljapead, tagaküljel "Bank Deutscher Länder" (1949); "Bundesrepublik Deutschland" (1950–1996), tammeistik ja aastaarv.
  • 50 penni: läbimõõt 20 mm, randi paksus 1,58 mm, kaal 3,5 g, vase (75%) ja nikli (25%) sulam, rant rihveldatud kuni 1971, hiljem sile rant, esiküljel "Bundesrepublik Deutschland 50 Pfennig" ja münditähis, tagaküljel "Bank Deutscher Länder" (1949; harva ka 1950); "Bundesrepublik Deutschland" (1950–1996), tagaküljel puuistutajanna koos tammeistikuga ja aastaarv.
  • 1 mark: läbimõõt 23,5 mm, randi paksus 1,75 mm, kaal 5,5 g, vase (75%) ja nikli (25%) sulam, ruunid randil, esiküljel "1 Deutsche Mark" ja aastaarv, tagaküljel "Bundesrepublik Deutschland" (1950–1996), münditähis ja liidukull.
  • 2 marka (6 motiivi): läbimõõt 26,75 mm, randi paksus 1,79 mm, kaal 7 g, nikkel, kaetud vase-nikli seguga, randikiri "Einigkeit und Recht und Freiheit" (Saksamaa hümni 1. värss), tagaküljel liidukull, "Bundesrepublik Deutschland, 2 Deutsche Mark", münditähis ja aastaarv (1970–1996).
    1. motiiv (alates 1970) – Konrad Adenauer (liidukantsler)
    2. motiiv (alates 1973) – Theodor Heuss (liidupresident)
    3. motiiv (alates 1979) – Kurt Schumacher
    4. motiiv (alates 1988) – Ludwig Erhard (liidukantsler)
    5. motiiv (alates 1990) – Franz Josef Strauß (Baieri peaminister)
    6. motiiv (alates 1994) – Willy Brandt (liidukantsler)
  • 5 marka: läbimõõt 29 mm, randi paksus 2,07 mm, kaal 10 g, nikkel, kaetud vase-nikli seguga, randikiri "Einigkeit und Recht und Freiheit", esiküljel "Bundesrepublik Deutschland, 5 Deutsche Mark", tagaküljel aastaarv (1975–1996), münditähis ja liidukull. 5-margaseid münte esines ka meenemüntidena.
  • 10 marka (ainult meenemüntidena ja harva).

Münditähised

[muuda | muuda lähteteksti]

Saksamaa kasutab viit münditehast (rahapaja):
ABerliin (kuni 1990 Saksa Demokraatliku Vabariigi mündid), DMünchen, FStuttgart, GKarlsruhe, JHamburg.