Mine sisu juurde

Arteriool

Allikas: Vikipeedia

Arterioolid (ladina keeles ains arteriola; mitm arteriolae) on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.[1]

Arterioolide areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Arterioolide sein koosneb kolmest kihist: väliskihist ehk adventiitiast, keskkihist ehk meediast ja sisekihist ehk intimast.

Vererõhk arterioolide kapillaaripoolses otsas on inimestel umbes 35 mmHg.[2]

Arteriool on kantud kehtivasse rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica ja inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.

Inimestel seostatakse arterioolidega arterioolikõvastumustõbe - arterioloskleroosi.

Arterioolide seinte kokkutõmmete 'mõjutamine' on sihtmärklauaks osadele antihüpertensiivsetele ravimitele nagu nifedipiin (ravimi geneeriline nimetus).

  1. "Meditsiinisõnastik", 74:2004.
  2. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist, Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 218 – 219, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Capillary seisuga 03.08.2014.