Jump to content

ITheku

Mayelana Wikipedia
The printable version is no longer supported and may have rendering errors. Please update your browser bookmarks and please use the default browser print function instead.

Ukuvela kwetheku

Durban / / ˈdɜːr bən / DUR DUR bən ; Zulu </link> , lisukela kugam itheku</link> okusho ukuthi "itheku, ichweba") [lower-alpha 1] idolobha lesithathu elinabantu abaningi eNingizimu Afrika, lilandela iGoli neKapa, kanye nedolobha elikhulu kunawo wonke esifundazweni saKwaZulu -Natali.[1] Iitholakala ogwini olusempumalanga yeNingizimu Afrika, eNatal Bay yoLwandlekazi <b>i-Indian</b>,

Ichweba

iTheku liyichweba elimatasatasa eNingizimu Afrika futhi laliqanjwe ngokuthi iPort Natal.[2] Enyakatho yetheku kanye nenkaba yedolobha kukhona indawo ongenela kuyo okungumfula <b>uMngeni</b> ; inkaba yedolobha eyisicaba ikhuphukela emagqumeni ase<b>Bereya</b> ngasentshonalanga; futhi eningizimu, egudla ugu, kuneBluff .[3]

Ukuqambeka kwetheku

ITheku liyisizinda sikaMasipala weTheku omkhulu, ohlanganisa indawo engu 2,556 km2 futhi yayinabantu abangu-4.2 million ngo -2022, okwenza idolobha elikhulu libe ngelinye lamakhulu e- Afrika e-Indian Ocean. Ngaphakathi komngcele wedolobha, isibalo sabantu baseThekwini sasiyizi-595,061 ngo -2011 .[4] Idolobha linesimo sezulu esiswakeme se-subtropical, nehlobo elishisayo, elimanzi kanye nobusika obupholile, obomile. [5]

Umdlando wethuku

Ubufakazi bemivubukulo obuvela ezintabeni zaseDrakensberg busikisela ukuthi le ndawo yayihlala abazingeli-abaqoqi ezinkulungwaneni zeminyaka edlule. Kamuva, Abantu abangamaNguni bahlala esifundeni.[6] Phakathi noKhisimusi ka-1497, U-Vasco da Gama wabona ugu futhi waliqamba ngokuthi iNatal, igama lesiPutukezi elisho UKhisimusi. Ngo-1824, abahwebi baseNgilandi abavela eKapa, ababeholwa uFrancis Farewell UHenry Fynn, basungula indawo yokuhweba ePort Natal, futhi kamuva ngalowo nyaka, UShaka, inkosi yamaZulu, wabanika umhlaba ozungeze ichweba noma ulwandle. Ngo-1835, le ndawo yaqanjwa ngoSir Benjamin D'Urban, ngaleso sikhathi owayengumbusi waseKapa koloni, futhi waba isifundazwe ngo-1854. Kusukela ngo-1860 kuqhubeke, izisebenzi eziqashiwe ezivela eBritish India zafika eThekwini, kanye namaNdiya abagibeli kamuva. Ikoloni laseNatal, elalikhule, laba yisifundazwe se-Union of South Africa ngo-1910, futhi iThekwini yanikezwa isikhundla sedolobha ngo-1935.

  1. https://www.durban.gov.za/pages/government/about-ethekwini
  2. https://zulu.org.za/travel/listing/durban-city-hall/
  3. https://www.britannica.com/place/Durban
  4. https://www.durban.gov.za/pages/government/about-ethekwini#:~:text=eThekwini%2C%20formerly%20Durban%20has%20been%20at%20the%20frontline%20since%20time%20immemorial.
  5. Urban environmental challenges and climate change action in Durban, South Africa. 2013. p. 299–319. https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/0956247813500904. Retrieved 25 March 2024. 
  6. https://www.britannica.com/place/Durban


Cite error: <ref> tags exist for a group named "lower-alpha", but no corresponding <references group="lower-alpha"/> tag was found